Järgnevalt on esitatud kaitstavate alade ja kavandatavate alade jagunemine kõlvikuteks. Kõlvik on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega (Maakatastriseadus Riigi Teatajas). Kõlvikud on esitatud suuremate kategooriatena, mis jagunevad tüüpideks, näiteks on kategoorias puittaimestik tüübid mets ja põõsastik.
Kaitstavate loodusobjektide pindalade arvutused on tehtud järgmiste Looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektide põhjal: kaitsealad, hoiualad, kohaliku omavalitsuse objektid, püsielupaigad, lõheliste kudemis- ning elupaigad ja üksikobjektid (koos piiranguvööndiga).
Kavandatavad kaitstavad objektid on sellised, millele on tehtud looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võtmise ettepanek või koostatud ekspertiis, kuid mis ei ole veel Vabariigi Valitsuse või Kliimaministri poolt kaitse alla võetud.
Kaitstavate ja kavandatavate alade jagunemist kõlvikuteks grupi ja tüüpide jaotuses saab vaadata maakonna, kohaliku omavalitsuse ja omandivormi täpsusega.
Näiteks saab Tableau vihikust teada, et kaitstavatest aladest (vt lähemalt Keskkonnaportaal│ Looduskaitse statistika) on kõlvikutüübi järgi metsamaad 28,7% (474 425 ha). Sellest 23,8% (117 956 ha) on eraomandis ning 75,5 % (360 486 ha) riigiomandis.
Erinevate kaitstavate ja kavandatavate objektide omavahelised kattuvused on maakondade, kohalike omavalitsuste ja maaomandi lehtedel eemaldatud. Täpsemat informatsiooni kasutatud metoodika kohta leiab igal vahelehel infonupu alt. Arvutused on tehtud Cartesiani meetodil. Andmed uuenevad igapäevaselt, kuid on EELISe andmebaasiga võrreldes 2 päevase viibega.